Omamoodi huvitav päev. Sai käidud šoppamas ja sai veedetud palju aega serveriruumis.

Muuseas! Lõpuks ometi leidsin üles selle .iso faili, mida olen juba umbes nädal aega taga ajanud? Joel muudkui ütles, et ei-ei, seesugune fail peab kuskil olemas olema. Ja lõpuks ometi leidsingi…

Kui nüüd natuke piltlikult öelda ja lugejaskonda lõbustada, siis “rahvasuus” on vahepeal levinud väljend nagu HP tähendaks hale p*sk (tegelikult Hewlett-Packard).
Kohati tundub endalegi, et misasi selle ettevõttega toimub.. Aastaid paar tagasi oli nende sülearvutite Pavilion seeria täiesti läbikukkunud masstoodang. Emaplaadid töötasid nädalaid, neid vahetati, parandati, /—/ ja siis osteti endale uus arvuti. Mina kasutasin vist üle 10 aasta HP Compaq seeria arvutit, mis tol ajal oli üks kõvemaid sõnu. Töötas väga kenasti, mälu jäi väheks ja kõvaketta ostsin uue. Super arvuti.

Joel kirub pidevalt HP salvestusseadet, suur, massiivne, kallis, … aga jukerdab. Jukerdab sõna otseses mõttes. HP kasti sees on 2 kontroller-kaarti, mis siis oskavad toimetada selle liiklusega, mis sinna tuleb & sealt läheb, lisaks oskavad seda infot kõvakettale kirjutada, mida vaja & sealt lugeda, mida vaja.
Üks kontroller-kaart on 1 aasta jooksul 3 korda välja vahetatud ja keegi ei tea, mis värk on.. Nii ei saa ju ärikriitilisi teenuseid sinna peale panna, kui see kogu aeg vigu annab ja töö lõpetab. Siis peab keegi sellele restarti tegema & jälle töötab! Ainult, et senikaua on suur hulk inimesi väga suures hädas, et mitte miski ei tööta.
See selleks.

Miks HP-le jutt läks? – Minu “valduses”, kui nii võib öelda, on praegu ka mitmeid HP servereid, millega täna siis rohkem tegelesin.
HP kodulehekülg, kusjuures, on samasugune käkk nagu nad ise vahepeal.. Ma ei siuna, ma lihtsalt illustreerin väga värvikalt. 😀

Niisiis. BIOSide uuendamise juures on üks igavene ikaldus see, et versioone tuleb uuendada step-by-step, ehk maakeeli – järkjärgult. Ei ole võimalik kohe viimast versiooni võtta, tuleb alustada esimesest võimalikust uuendusest ja seejärel edasi liikuda.
Ei tea, mis seletamatut jõudu (loe: jumal) tuleb tänada selle eest, et need serverid, millega ma tegelen enam-vähem samast klassist on, mõni on pisut uuem, aga õnneks läheb neile sama versiooniuuendus.
Seega, kraapisin nii kodust kui ka töökaaslastelt kokku 7 mälupulka – selleks, et igale ühele panna peale paari megabaidine versiooniuuendus.
Kokku veetsin täna serveriruumis vist tund? poolteist? … ühesõnaga, päris kaua.. Uuendus võttis vähe aega, aga teatavasti serveri taaskäivitus võtab aega rohkem kui tavalisel lauaarvutil. Ja pärast igat uuendust pidi taaskäivituse tegema. Ja servereid uuendada oli kokku täna 2.

Õhtupoolikul käisime šoppamas aka “nodi ostmas”. Tegelikult, ostsime 2 kommutaatorit (ingl k. switch), et saaksime maast ära korjata pika ja lohiseva võrgukaabli, mis minu lauaarvutile internetti andis.
Nüüd on meil Sveniga kahepeale oma kommutaator, saame sealt lühikeste juhtmetega ise internetti võtta, ei pea üle toa vedama. (Sven sai enne ka seina seest, tal privilleegid vist??) 😀
Üks hea asi on veel selle juures – nüüd on mu isiklik arvuti ka sisevõrgus (enne olin wifi-võrgus), saan rohkematele aladele ligi ka enda arvutist ja tõenäoliselt täiendan oma töökohta natuke veelgi. Ehk on isikliku arvutiga mugavam toimetada.

Kui nüüd selle plaaditõmmise valmistamiseks läks, siis hakkas jälle HP oma jonni ajama.. Ma ei tea, kas talle ei meeldinud mu virtuaalmasinas Windows 8, või oli see 8GB-ne mälupulk? Ei tea …
Lõpuks sain siis tagasiühilduvusega Windows Vista peale (!!!!) ja 4GB-se mälupulgaga asja aetud. Nüüd sain vist 4-l serveril püsivarad uuendatud. See plaaditõmmis hoolitses kettamassiivi (ingl k. storage array) ja kõvaketaste püsivarade eest.

Jällegi – kuna nagunii on viimane versioon internetist tõmmatud, siis võiks ju BIOSi püsivara ka seal sisaldatud olla.. Nüüd tuleb kõik teised serverid, mis minu “käsutuses” üle käia jälle nende seitsme mälupulgaga… Eks ta natuke tüütu ole, aga õnneks ei pea seda iga päev tegema.

Homme hakkame ehk suurele HP salvestusele virtuaalmasinaid ümber tõstma.
Ehk siis kolmest sõlmest koosnev virtuaalserverite pilv (see produktsiooni-keskkond, mida mina testisin) on vaja ühendada selle kettakasti külge, andmed ära sünkroniseerida ja vana salvestus tagant ära võtta. Tundub lihtne, eksole.. Tegemist tegelikult on korralikult.

Homme näeb, mis saab! (PS! Kindlasti leiab selle tegevuse kõrvale veel mõnd muud tegevust!)

Mu tänane varustus: A4 märkmete jaoks ja 7 mälupulka: