Ei tea, kas olen natuke liiga kriitiline enda suhtes või mis.. Joel ütles, et mu blogi on päris täiuslik, kui viskasin õhku mõtte, et peaksin test-klastri uuesti üles ehitama, et lõputöö jaoks mälu värskendada.

Igatahes – öö-inimene, nagu ta (Joel) on, saatis ta mulle Proxmoxi uuenduse kohta teate. 10. märtsil on tulnud Proxmox VE keskkonnale välja uuendus, järjekorranumbriga 3.2. Hommikul hakkasin selle kohta uurima, lugesin, mis muutunud ja tuleb välja, et Proxmox on sisse ehitanud Cephi toe versiooni 3.2. Seega – kui me enne cephi proovisime, siis nüüd on ehk selleks parem aluspagas olemas. Sellega hetkel ei põle, aga tasub mõttesse võtta.

Küll aga avastasin oma test-serverites vea. Oli repositooriumi (hoidla, kust saadakse andmeid ja pakke uuenduste kohta) kirjes teinud vea. Hakkasin juba arvama, et tasuta-kasutajad ei saagi uuendada käsurea kaudu, vaid tuleb tõmmata iga uuenduse jaoks ISO fail ja see pulgale panna ja siis serverisse toppida jne. Tundus kahtlane, aga Joelil käis läbi juba mõte, et kas peab hakkama uut keskkonda otsima. Õnneks mitte! Uurisin repositooriume linke ja avastasin, et mul oli üks osa “pve”, aga pidi olema “pve-no-subscription”. Sellepeale läks asi võluväel korda ja nüüdseks on kõik 3 testserverit uuendatud nii kerneli poolest kui ka proxmoxi poolest.

Täna tegime ka koosoleku Proxmoxi ja virtuaalserveri teemadel. Oli hea uuesti arutada ja tuleb teema tõsisemalt üles võtta ja käima panna, sest et lõputöö vajab tegemist.
Sain ka näiteks backupi ja taastamise kohta küsimusi ja mõtteid – kuidas Proxmox VE kaudu backupi teha, kas sealt kaudu töötab, kui kasutusel on LVM-iga kettajagamine jne – küsimusi on palju.

Confusat hakkasime laivi panema vaikselt ka.