OpenStack pidi olema alternatiiv Proxmox VE-le (vaata 2.jaanuar ja 3.jaanuar). Tänase päeva lõpus küll nii ei tundu..

Hommik algas koosolekuga. Kuna täna kolmapäev, siis seekord oli tegemist osakonnakoosolekuga, mis on samuti iganädalane.
Osakonnakoosolek on nagu osakonnakoosolek ikka – arutatakse just meile olulisi teemasid. Räägitakse täpsemalt, mis tehtud/mis tegemata.
Kui võrrelda kogu asutuse koosolekuga, siis viimane on üldisem, kuna kogu asutusel ei ole vaja teada täpselt detailideni, mis kus midagi juhtus ja kes millega kuidas tegeleb. See pole lihtsalt nende jaoks ei huvitav (ega ka kriitiline) informatsioon ja seetõttu tekitaksime lihtsalt suurel koosolekul infomüra. Osakonnasiseselt on aga väga tähtis teada, et millega praegu arendajad tegelevad, millega süsteemiadministraatorid. Lisaks tagasiside klientidelt.

[Õrn taustainfo: vahepeal võib tekkida selline situatsioon, kus sa arvad, et parandasid vea ära, kuid tegelikult seda ei teinudki (hea, et midagi muud sellega seoses katki ei teinud).]

Ülejäänud päev kulus (sõna otseses mõttes) OpenStacki peale. Nagu teada, on Proxmox VE (edaspidi ka kui PVE või proxmox) serverite pilv, mis lubab luua ja hallata virtuaalservereid. OpenStack peaks olema PVE-le alternatiiv. Võimalused peaksid olema analoogsed, kasutajaliides peaks olema väga mugav, kogukond (community) peaks olema seal taga väga tugev jne. Kuna internet on igasugu erinevaid õpetusi täis, mõni keerulisem, mõni vähem-keerulisem, siis kulus tükk aega enne õpetuste otsimisele. Põhimõtteliselt võib öelda, et on 2 lähenemist – üks väga keeruline, teine vähem lihtsam, kasutades abiskripte. Abiskriptid teevad aga selle keerulisema töö lihtsalt meie eest ära, küsides vahepeal yes/no/password/are-you-sure? taolisi küsimusi.

Kommentaarid olid paljulubavad, mõnel läks asi katki, mõnel töötas – nagu ikka – ja seetõttu hakkasime õpetuse järgi minema. Algus oli hea, asi liikus, veateateid polnud, kui üks hetk hakkas asi katki minema. Internet oli väga napisõnaline vastuste suhtes meie probleemile, aga leidsime mooduli, mis selle asja katki tegi. Tõenäoliselt on vahepeal mingi muudatus toiminud ja moodul paigaldatakse juba teise paketi sees, aga paraku, kui anda ette käsk apt-get install esimene-asi teine-asi kolmas-asi, ja kui teine-asi on katki, siis ei installeerita ka kolmas-asi nimelist programmi. Seega, pidime sekkuma.

Et peavalust veel piisavalt polnud, siis viimase sammu lõppedes, kui inglise keelne juhend ütleb “You’re done!”, leidsime meie, et seda küll “done”-staatuseks lugeda ei saa. Pika otsimise peale leidsime lahenduse ja saime graafilise liidese enam-vähem tööle, aga ühtegi virtuaalmasinat sinna peale küll praegu luua ei julge. Ka on see äärmiselt ebatõenäoline, et seal midagi normaalselt tööle hakkaks. Juba sellepärast, et pärast igat 5-6 liigutust, logib süsteem peakasutaja välja ja annab suure ja punase (ning rasvase) veateate, mis tõlkes tähendaks: “Sul küll siin õigust olla pole!”

Pika päeva lõppedeks tõdeme, et OpenStack on väga palju konfigureeritav. Umbes nagu Gentoo – peaaegu kõike on võimalik algosadeni konfigureerida ja seetõttu on ta võib-olla eelis mõnele ettevõttele. Hetkel mingit väga suurt “wow”-efekti meil sellest ei ole tekkinud.
Küll aga mõtleme, et tahaks tööle korralikult saada. Ehk proovime mõnel päeval raskemat viisi ja ei kasuta abiskripte, vaid võtame kontrolli enda kätte.

Edit: OpenStacki keerukust ilmestab järgnev pilt. (Allikas OpenStack dokumentatsioon)