Reede.

Hommikul leidsin ühe õpetusvideo ja tuli välja, et üks teenus oli seisatud olekus, mis minu migreerumist takistas. Naljakas, et sellest teenusest õpetuses juttu polnud, vaid see alles videost välja tuli. Ise vist poleks selle peale tulnud, et seda käivitada. Kuskil programmis ka viidet selle kohta polnud.

Tasub ikka videosid vaadata YouTubest. Kahjuks polnud videol subtiitreid ja minul polnud kõlareid. 😀 Laenasin Sveni käest kõrvaklappe ja sain oma vajaliku video vaadatud.

Miskipärast oli minu Proxmox keskkonnas võrk katki. Masinad vahepeal nägid üksteist, vahepeal mitte.

Virtuaalserverite klastrile leidsime veel ühe alternatiivi – OpenNode (https://opennodecloud.com/)
Piltide järgi tundub üsna samasugune PVE keskkonnaga, isegi sama värvi sinine on vist kasutusel. Tõenäoliselt kas sellest välja arenenud mingi oma-hakatus või siis lihtsalt konkurent. Meil hetkel pole aga aega ega tahtmist, et seda proovida. Ega vist ka vajadust mitte? Tundub, et PVE rahuldab meie vajadused täiesti.

PVE-l on üks programm, millega on võimalik käsurealt teha juurde kasutajaid, virtuaalmasinaid, gruppe, anda õiguseid jne. Minu üks tulevane ülesanne on seda programmi uurida ja kirjutada mingisugune skript, mis vastavalt saadud väärtustele teeb õige kasutaja ja masina valmis, ühendab need omavahel ära ja genereerib parooli ja saadab selle kasutajale. Idee siis selles, et kliendihaldurid saaksid ka seda teha ja kliente aidata, kel teenusega seoses küsimusi on. Nemad ei pea ju käsurea utiliite peast teadma, aga kui skript 90% tööst ära teeb, siis on ju super!

Teine päevane suur ülesanne oli ühe serveri virtualiseerimine. Hetkel on see vana desktop-tüüpi (ehk siis “tavaline” arvuti kast) server, mis teenindab https://joonistaja.eenet.ee keskkonda. Kuna serveril on koormus väike ja hüppeline (võistluse perioodil koormus suur, muidu väike), siis ei ole mõtet hoida üht suurt ja vana kasti, mis võtab palju ruumi. Lihtsam ja stabiilsem on see virtualiseerida.
Selleks oli vaja luua virtuaalmasin ja haakida suurest salvestusseadmest parasjagu suur tükk kõvaketast külge.
Nüüd panime kõvaketast kopeerima ja kasutasin enda jaoks uut utiliiti, mil nimeks netcat. netcat loeb ja kirjutab internetiühendust ja sellega seotud andmeid. St et kui me ühest arvutist loeme kõvakettalt kõik failid sisse ja saadame need netcati kaudu teise arvutisse, siis teisest arvutist kuulame netcatiga ja salvestame kõik vastavalt kõvakettale. Tundub ju lihtne.
Õnneks teeb arvuti enamuse tööd ära, meil jäi üle vaid istuda ja oodata selle töö lõppemist (küll aga sai ju vahepeal teisi töid teha). Etteruttavalt võib öelda, et õhtuks polnud see veel lõppenud. Selle postituse kirjutamise ajaks vast on, aga eks esmaspäeval näeb.

Kolmandaks tegelesin jälle serverivabrikuga. Tahame varuserveri peal ehitama panna kõik serverid, mida võimalik teha on. Nagu ma varem ka maininud olen, siis hoitakse viimast versiooni “mälus”. Küll aga kui pole näiteks aasta aega serverit tehtud, siis on ju paljud paketid vanad ja aegunud. Seepärast on aeg-ajalt mõistlik valmistada näiteks testkeskkond. See garanteerib selle, et pakitud on kõige viimased versioonid ja kui äkki homme läheb vaja, siis läheb ehitamine kiiremini.
Muidugi sattusime ka vigade otsa, kuna aeg-ajalt ikka midagi muudetakse. Mingid versioonid ei ühildu, mingid paketid on ära kaotatud jne. Kuna viga tekkis veel madalamal tasemel, kui seda ootasime, pidime kustutama mälus olevad eelvamistatud failid ja panema ehitamise veel madalamast tasemest. Seega – ehitamise aeg pikenes veelgi. Õhtuks polnud ehitamine lõppenud ja kui nüüd mõelda, et see “jama” oleks juhtunud produktsioonis ja ärikriitilise teenusega… Ma ei lõpeta parem lauset.

Võrdluseks veel kord: Kui viimati proovisime test mailiserveri ehitamist, siis esialgne ehitamine võttis aega 5-6 tundi. Pärast aga, kui tegime konfiguratsioonis muudatusi ja soovisime näha, kas ehitus ilusti lõpuni jõuab, läks aega umbes 30-40 minutit. Ajavõit missugune ju.