Tänane päev on debugimise päev põhimõtteliselt.
Hommikul jõudsin vähe varem tööle, hakkasin toimetama tegevustega, mis reedest pooleli jäid. Tuleb välja, et see masin, mille panime kopeerima virtuaalserveri peale, kopeerib ennast jätkuvalt.. Imestasin, et miks nii kaua, aga kuna on aeglane masin, aeglane kõvaketas jm, siis ei ole väga imestada. Aga õnneks pole asi kriitiline, las tiksub vaikselt. Graafikutelt on näha ka, et kirjutamise kiirus on 600kb/s, seetõttu läheb veel aega päris korralikult.
Lugesin veateateid, mida serverivabrik tagastas seoses test-serverite ehitamisega. Tänaseks õhtuks on selge, et mõned serverid vajavad käsitsi sekkumist ja üle vaatamist, sest et mingid paketid annavad veateateid, mis takistavad serveri ehitamist. Ülejäänutega sain täna valmis, need olid korras.
Nagu varem ka mainitud, siis serverivabrikus saab väga lihtsa vaevaga endale soovitud serveri ka ehitada. Sellest tulenevalt ehitasin endale enda serveri, mis on Gentoo baasil. Nimetasin selle virtuaaliks. Miks? Põhjus lihtne.
Teine tänane suur ülesanne oli seotud nginx serveriga. Nagu varem räägitud, tahame juurutada virtuaalserverite teenust ka kasutajatele ligipääsetavaks. Meie idee on selles, et anname kasutajatele ette aadressi virtuaal.edu.ee ja nemad saavad sellelt aadressilt ligi oma virtuaalmasinatele. Kuna pilves on mitmeid servereid, siis pole kasutajatele mõtet anda üht või teist serveri aadressi, kuna aeg-ajalt on vaja server seisata hooldustöödeks või seiskub see inimliku eksimuse tõttu. Meie ülesanne on tagada, et kasutajad pääseksid oma virtuaalmasinatele ka ligi siis, kui üks pilve sõlm ei vasta.
Nginx’i mõte on selles, et see server otsustab, missugune pilve sõlm kasutajale ette antakse. Kuna kõik klastri sõlmed oskavad kuvada sama pilti, siis pole kasutajale (ega ka meile kui teenusepakkujale) sellest suur vahet.
Nginx’i juurutamine on teine faas sellest, mida ma eelnevalt tegin – fencingu seadistamine. Fencing hoolitses selle eest, et kui konkreetne server on kättesaamatu, siis kolitakse virtuaalserverid ümber teistele serveritele. Kujutame ette situatsiooni – server nimega teetass on jätkuvalt kättesaamatu, aga kliendi A virtuaalserver töötab hoopis sõlmel kohvitass. Klient teab aga, et tema peab ligi saama oma virtuaalmasina seadetele aadressilt teetass.domeen.ee. Parku on seal ees suur veateade, et ühendust ei ole võimalik luua, kuna seal ei asu midagi. Tema ei tea, et pilves on veel üks sõlm nimega näiteks teekann, mis oskab sama asja teha, mida tegi tema jaoks teetass. Kui meie seadistame aga kõige ette serveri nimega virtuaal, siis on kliendil lihtne – tema kasutab aadressi virtuaal.eenet.ee ja teab, et saab alati ligi oma virtuaalmasinale. Temal ju pole vahet, kas teda teenindab teetass, teekann või hoopis laudlina.
Lisaks lubab tasuta Proxmox VE seadistada kuni 16 sõlme (kinnitamata andmed, nagu oleks mälus, et olen kuskil sellist numbrit näinud. Siin võib selline info sees olla, aruandes tuleb muidugi kinnitada üle…) – kasutajal oleks ju võimatu meeles pidada, et noh, kui üks ei vasta, siis võta teine, kui see ka ei vasta, siis kolmas..
Fencing hoolitseb selle eest, et kriitilised serverid tõstetakse ümber. Kui sõlmes on ka meie enda mingeid test-servereid, siis nende ülekolimine ei ole nii kriitilise tähtsusega. Ja tõenäoliselt, kui kliendile virtuaalmasina teenust müüakse, siis määratakse seadetes ära, et tegu on kriitilise serveriga. Muidugi saab ka test-servereid määrata kriitiliseks, mis ennast siis vastavalt käivitavad ja ümber kolivad, kui sõlmega midagi juhtub. 
Päris keeruline jutt sai kokku, üritasin küll selgitada ja täpsustada. Ei tea, kas tegin asja keerulisemaks???
Tegelesin ka Ceph projekti uurimisega. Tundub, et servereid on vaja natuke rohkem konfigureerida enne kui see asi tööle hakkab. Miskipärast on Ceph nii pirtsakas ja ta ei taha IP-aadresse saada, vaid tahab hoopis nimesid. Küll aga ei meeldi talle see, kui nimed on masinas ära defineeritud, vaid nimed peavad tulema autentsest DNS-serverist.
Ühesõnaga, see projekt on veel väga toores meie jaoks ja uurime seda kindlasti veel edasi.
Nginx on õhtuks sellisel määral seadistatud, et ligipääs töötab – inimesele kuvatakse üks klastri sõlmedest. Kõiki toiminguid saab teha, väljaarvatud üht – konsoolipilti ei kuvata hetkel.
Viga on ka teada. Lahendus aga mitte. 😀 Nagu tavaliselt ikka! Viga seisneb selles, et konsoolipilt edastatakse Java abil ja Java rakends töötab teise pordi peal (ühendus töötab port 443 peal, Java kasutab aga dünaamiliselt porti vahemikus 5900-6000). Tuleb natuke veel uurida ja tõenäoliselt on lahendus lähedal, aga lihtsalt vajab veel natuke seedimist.
Hommik on õhtust targem, seega jätkame homme!